Tootjad: Tori-Jõesuu (Eesti); Smiltene (Läti); Jaanihanso (Eesti)
Alkohol: Tori 5,9%; Smiltene 6,7%; Jaanihanso 8,5%
Pudeli mõõt: Tori 75cl; Smiltene 75cl; Jaanihanso 37,5cl
Valmistusmeetod: kõik 3 siidrit on valmistatud traditsioonilisel meetodil ehk teine kääritus on tehtud pudelis ja uue pärmi ning suhkru lisamisega
Värv: Tori keskmine kollane, Smiltene on helekollane, Jaanihanso keskmine kollane. Kõik kolm siidrit on selged ehk klaarid ja ilma setteta.
Aroom: Tori on hästi õunane, Smiltene endiselt veinine, Jaanihanso selline kopitanud lõhnaga ja ikkagi viinalõhn tuleb ka üles. Eriti selles spetsiaalses onoloogide väljatöötatud klaasis, mida küll fotol näha pole aga teise degusteerimise tegime nende klaasidega.
Mull: Smiltene vahutab klaasi valades kõige rohkem, Tori on joomisel terav, Jaanihansol kõige pehem mull.
Maitse: Toril tuleb haput ja toorest, Smiltene järjekordselt vahuveinikas, Jaanihanso on viinane. Jaanihansol ja Smiltenel samasugune kibedus. Jaanihansol tuleb õuna rohkem välja, Smiltenel jääb ikka domineerima vahuveini maitse. Iseig peale 20 minutit klaasis seismist jäävad maitsed üldjoontes samaks. Kõige rohkem liigub maitse Jaanihansol viinamaitsest rohkem nüansirikkama kogemuseni. Tõenäoliselt vajab see siider soojemat serveerimistemepratuuri.
Poeriiulil ei tule selline maitsete erisus välja aga niimoodi kõrvuti proovides saab alles aru, et kuigi:
valmistusmeetod on sama ehk traditsiooniline meetod
kõik 3 on Brut-kategoorias
kõik on õunasiidrid,
siis väga suur vahe on neil kolmel.
Üldiselt võib iseloomustada nii:
Tori Brut kõige siidrilikum ehk õunasus on alles aga happesust liiga palju
Smiltene on kõige vähem siidrilik ehk peaaegu nagu vahuvein, neutraalne maitse, mis sobib kõikide toitudega
Jaanihanso on siidri jaoks päris kange ning sellest johtuvalt tunneb küll etanooli maitset aga samas on maitsete bukett mitmekesisem, kui Smiltenel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar